Suvesoojus..

Tundub tõepoolest nagu oleks suvi lõpuks siia Austraaliamaale saabunud. Nädalavahetusel oli ilm ikka väga kõrvetav ja tänasest päevast ei taha ma rääkidagi. Nimelt ulatus soojapügal oma 38 kraadini ning seda tavapärast kuuma leevendavat meretuult pea polnudki. Ütleme nii, et võttis ikka läbi küll. Nii et võin kohe kinnitada, et minu tänase sissekande pealkiri on läbi ja lõhki sarkastiline, sest soojusest ei saa siin enam rääkida.
Paistab nii, et meie praegune kodulinn on 100% kõige kuumem koht Austraalias üldse. Isegi põhjapoolsete linnade soojapügalad ei küündi selleni, mida Perth'is termomeetrid näitavad. Kuigi sellele vaatamata julgen ma kahtlustada, et põhjapool Broome'is ja Darwinis on olukord siiski ebameeldivam, sest erinevalt siinsest kliimast on seal õhuniiskus kordades kõrgem, mis teeb soojakraadide talumise teatavasti palju keerukamaks. Sest kui nüüd päris aus olla, siis julgen ma, käsi südamel, öelda, et see kuumus siin ei ole võrreldav ka näiteks Eesti kuumusega. Nimelt leevendavad siinset olukorda mõnusad jahedad Antarktika tuuled ning madal õhuniiskus. Kui temperatuur langeb alla 30 kraadi, siis mõni minusugune (külmavares nagu ma olen) tahaks lausa jakki selga panna, sest pisut jahedaks kisub.
Lisaks sellele on meil siin veel kuumust leevendavaid asjaolusid. Üks ja peamine on ookean! Nii uskumatu kui see ka ei ole, on veel tund aega pärast suplust keha niivõrd maha jahtunud, et ei sa isegi ei tunne kõrvetavat päikest ning kuuma õhku. Samal ajal kui ilma ookeani supluseta tundub õhk nii kuum, et seda on lausa raske hingata. Täna oli koju jalutades lausa tunne nagu oleks saunas: sissehingatav õhk oli lihtsalt nii hämmastavalt tuline.
Autodest ma parem ei räägigi. Päikese käes seisnud autod on sõna otseses mõttes saunad. Ust avades neist lausa kiirgab sauna lõhna, sest sealne õhtutemperatuur on nii kõrge. Õnneks on meie autos ülivõimas konditsioneer, mis on praegusel ajal igati abiks. Lisaks sellele olen ma meeletult tänulik asjaolu eest, et vahetasime oma auto heledama vastu. Isegi seda valget autot on valus katsuda. Kui peaksin aga avama mõne auto ukse, mille link on must, siis ma ilmselt lihtsalt põletaksin oma käe ära. Arvestades kõike seda ei ole ma enam üldse imestunud, et enamike tumedate autode põhiprobleemiks siinses kliimas on värvikahjustused katustel. Päike lihtsalt rikub autode värvi meeletult.

Vot selline on meie elu vaid kolm ja pool nädalat enne jõule. Ehk mõistate, miks jõulud tunduvad sel aastal kuidagi nii kauged ja võõrad. Kes siis keset südasuve jõule peab?! Tundub, et sel aastal meie peame!

Hingesoojust külma talve! :)