ei ole..

Kummaline, aga seoses kooli lõpetamisega pole veel jõudnud elevus hinge pugeda. Olen siin mõelnud, et isegi põhikoolis kaheksanda klassi lõpetamine oli ärevam kui nüüd ülikooli lähenev lõpp. Ja isegi eesootav reis ei ole seda ärevust suurendanud: praeguseks on üle läinud ka see ärevus, mis siis hinges oli, kui viisad tehtud saime ja lennupiletid ostsime.
Ilmselt on asi selles, et olen langenud igapäevasesse rutiini ning pole väga aega kooli lõpule ja minekule mõelda. Lihtsalt vead end hommikust õhtusse; tegeled pingsalt tööasjadega ning ei jõuagi elevust tunda.

Kuid tahaks..
Tahaksin, et hinges oleks seesama ärev tunne, mis oli üheksanda või kaheteistkümnenda klassi lõpetamisel. Tahaksin, et elevus oleks nii suur, et ei jõua lendu ära oodata. Paraku: mida ei ole, seda ei ole.
Teise külje pealt vaadates aga võib olla ongi parem: selliselt rutiinselt aega mööda saates läheb see kiiremini ja lennupäev jõuab kätte palju kiiremini kui päevi lugedes. ;)

Ühel hetkel on see päev käes ning ma pole arugi saanud, kuhu päevad kadunud on.

veel üks samm..

Üks järjekordne samm mineku suunas on jälle tehtud. Eile tegelesin üsna pikalt meile reisikindlustuse vormistamisega: vajalik oli aastane tervisekindlustus võõrsil viibimiseks, lisaks ka reisitõrke- ja pagasikindlustus reisi esimesel kolmel päeval (et me ikka sinna kaugele kohale jõuaks ja meie asjad ka kenasti kaasa saaks). Eile õhtul tegin siis ära ülekande ja täna hommikul olid kenasti kõik kindlustuspoliisid olemas. Põhimõtteliselt võiksime nüüd lennata, kuid muidugi on siin need omad agad: kool vaja lõpetada ja tööl veel vaja käia. Täna saigi puhkus läbi ning pärast eksamit, mis peatselt hakkab, lähen hotelli, et vaadata, mis seal vahepeal toimunud on.
Kuid juba varsti on minek: enam pole palju jäänud..

..ootus ja ärevus on hinges..

07.05 vs 05.07

Uskumatu, aga jäänud on juba isegi vähem kui kaks kuud. Ennegi nähtud ja kogetud, kuidas nii lühike aeg lausa libiseb käest. Seda aga eriti olukorras, kus on palju teha. Minul praegu on: kool on ju vaja enne minekut ära lõpetada. Selleks on vaja veel baka töö valmis saada ja ära kaitsta, mõned eksamid ja kontrolltööd ära teha, siis muidugi lõpukleit ja lõpetamine. Ja see viimane on ju juba 17.06. Polegi enam palju jäänud: kümme päeva rohkem kui kuu aega. Nii saabki üks etapp elust jälle läbi..
Tööl ütlesin eile lõpuks siis ka ära, et olen ära minemas. Selgitasin, et selline töökeskkond ei ole mu vaimsele tervisele hea ning et tõepoolest soovin suvel välismaale minna ning vaadata, mis mujal maailmas toimub. Õnneks mind mõisteti. Nüüd õpetan minu järglase välja ning siis olen ka sealse etapi läbinud ja lõpetanud.

Oeh, kuidas juba ootan..

läks õnneks..

Tundub, et me siiski ei jää Bangkoki 06. juulil ja jõuame ikka oma sihtpunkti. Eile pärast mitmeid katsetamisi leidsime vea ning saime kenasti vajalikud piletid ära osta. Lõppkokkuvõttes me lausa imestasime, et kuidas meil üldse õnnestus AirBalticust piletid ära osta.
Igal juhul nüüd on siis selge, et edasi läheb meie teekond Kuala Lumpurisse ja sealt Perthi. Kohal peaksime kohaliku aja järgi olema kell 5:25 hommikul. Ühesõnaga reis tuleb pikk; erinevate lendude vahel peame ikka päris palju lennujaamades ootama. Kuid meie eesmärk ei olnudki kiiresti kohale jõuda; peamine oli reisi odavus, sest siis jääb meil kohapeal elamiseks esialgu normaalselt ressursse ning pole hullu, kui kohe esimesel päeval tööd ei leia.
Nüüd on meil pähe tekkinud aga veel mõned plaanid. Võib juhtuda, et me ei veeda sealseid talvekuid nii lõunas, sest seal pidi siiski üsna jahe olema (muidugi Austraalia mõistes jahe, mitte Eesti mõistes). Oleme mõelnud, et ehk hoopis põrutame läänerannikut mööda üles Broome'i poole, kus on siis tunduvalt soojem. Isekeskis naerame, et oleme küll sealses talves, aga kindlasti on seal siiski soojem kui siinmail. :)
Praegu pole selles osas aga veel midagi kindlat. Hetkel on sihtpunkt Perth; mis sealt edasi, selgub hiljem..

keeruline..

Nüüd oleme me siis portsu otsas.
Eile õnnestus üks meie autodest maha müüa ning lennupiletite rahad olid kenasti koos. Hakkasime siis soovitud lendudele pileteid ostma ning loomulikult lisandusid valitud piletitele mingid teenustasud veel, mida mingil 'meeldival' põhjusel koguhinda veel sisse ei oldud arvestatud; kuigi hindadel oli juures, et sisaldavad kõiki makse. Võta siis kinni, kuidas seda arvestatakse. Kuna oleme mõlemad suhteliselt algajad ka selliste asjade ajamisel, siis on täitsa keeruline.
Nüüd siis aga see ports, mille otsas me oleme. Saime kenasti piletid Riia-Kiiev-Bangkok ära ostetud ning kinnitusegi e-mailile. Väga vahva eksole?! Ka Bangkokist edasi paistis kõik juba sobilik olevat, kuni jõudsime maksmiseni. Mingil põhjusel ei õnnestunud seal aga meie krediitkaardiga maksta. Helistasime kaardikeskusesse, kuid nende poolt viga ei olnud. Helistasime lennufirmasse (Malaisiasse ja Singapuri), mis ei olnud üldse odav, aga ka sealt abi ei saanud. Telefoni rääkis mingi onu, kellel oli meeletu aktsent ning kes oli selgeks õppinud vaid ühe lause: kui tahate, siis aitan teil praegu broneeringu ära teha, aga see on kallim. Ja muidugi pidev: hello, hello.

Oeh, praeguse seisuga oleme siis 6. juulil Bangkokis, aga kuidas sealt edasi, seda ei tea...