On asju, mida ma ei mõista..

Nagu te kõik ilmselt juba aru olete saanud, tegelen ma oma igapäevatöö raames siinse valitsuse majadega. Seda selles mõttes, et need on majad, mida valitsus annab vajajatele elamiseks. Üldjuhul tegelen ma nüüd nende majadega, mis ühtede elanike poolt on halba seisukorda jäetud ning enne uutele elanikele üleandmist on vaja korda teha. Samas on meil ettevõttes ka osakonnad, mis tegelevad elektritööde ja üldehituslike töödega juba hõivatud majades. Nende tööde puhul on meil kolm erinevat olulisusastet: priority 3 (töö tegemiseks on aega 2 nädalat), priority 2 (me peame selle tegema 48 tunni jooksul) ning priority 1 (töö peab tehtud saama 3 tunni jooksul).
See viimane tekitab minus vahel aga palju segadust ning ma ei saa aru, miks on Department of Housing'u (valitsuse osakond, mis tegeleb siis nende samade majadega) lubatud asjad, mida tavainimestel (iga teine inimene peale nende majade elanike) lubatud ei ole. Nimelt on meil töö juures uus töökorraldus, et igaüks meist võtab kord nädalas koju kaasa meie emergency phone'i (eriolukorra telefoni) ning eile öösel olin mina see õnnelik, kes selle telefoni koju kaasa sai. Loomulikult õnnestus mul ka üks hädaabi kõne saada: kell neli öösel (või õigemini kell 3:45) helises telefon ning toru otsas oli Housingu ja meie vaheline lüli Transfield Services. Sellisel kellaajal oli ühel elanikul häda, et temal pole elektrit!
Sellega seoses tekkisid mul mõned küsimused.. Esiteks, miks üldse inimene sellisel kellaajal elektrit vajab? Üldjuhul võiks sellisel kellaajal voodis mõnusat und nautida ja üldse mitte elektri pärast muret tunda. Teiseks, miks on Housing'u elanikele selline võimalus antud, et öösel oma murega teised üles äratada? Kas ei oleks kõikidele kasulikum, kui sellisel juhul oodataks kella kaheksani, kuni inimesed hommikul tööle jõuavad ning küll siis see elekter ka peatselt olemas on? Sest olgem ausad: sellisel juhul ei ole ju tegemist ülitõsise olukorraga, mis vajab kohest sekkumist. Nagu Katrin väga tabavalt ütles: foiniiklased elasid ilma elektrita, mis meil nüüd siis häda on; meie esivanematel oleks meie pärast häbi!
Seoses nende emergency call-out'idega (hädakõnedega) on mul veel palju küsimusi ja arusaamatusi. Tihtipeale peame me 3 tunni jooksul majja kohale minema, kui elanik arvab (!!), et äkki tema suitsuandur ei tööta või kui security light (see tuli, mis inimese möödudes sensori abil põlema läheb) on korrast ära. Samas on kõigil suhteliselt ükskõik, kui elanikel juba kaks nädalat sooja vett ei ole või kui mõni majapidamine peab juba neli kuud ilma söögitegemisvõimaluseta hakkama saama. Kus on siin loogika? Ning mida me siis peame oluliseks ja mida mitte?
Lisaks sellele on üldehitustööde väljakutsed ikka täielikud naljanumbrid. Inimene kutsutakse välja kohe kui elanik arvab, et ta on oma võtmed ära kaotanud. Selleks ajaks, kui meie töömees kohale jõuab, on aga võtmed juba ammu üles leitud ning mingit vajadust meie väljakutseks ei ole. Selle viimase pärast aga keegi ei muretse, sest väljakutse maksab ju kinni valitsus, mitte elanikud ise.
Üldiselt võibki öelda, et inimesed kasutavad siinset süsteemi väga kurjalt ära. Kuna enamik töid maksab valitsus kinni (Housing'ul on õigus elanikelt sisse nõuda nende süül tekkinud kulud: näiteks elanik ei olnud kodus, kui kohtumine oli kokku leptud ning meile makstakse kohale sõidu eest, või kui elanik on midagi ise ära lõhkunud), siis lihtsalt julmalt teatatakse mingitest vigadest, mis polegi erilised vead. Eriti julmalt kasutatakse ära just neid hädaabi väljakutseid, sest tihtipeale pole probleem üldse mingisugust eritähelepanu väärt. Ja kui mõelda, et kõik selle maksab kinni tavaline maksumaksja, siis on ikka kahju küll..

NB! Ookean paistab praegu olevat mõneks ajaks meie ajaplaanidest kustutatud. Nimelt on viimasel ajal sagenenud haide märkamine rannikuvetes. Alles mõni aeg tagasi toimus hairünnak Rockinghamis (meie kodurannast kuskil 40 kilomeetri kaugusel). Pärast seda märgati haisid Rottnest Islandi lähedal (meie kodurannast kuskil 25 kilomeetri kaugusel) ning nüüd mõned päevad tagasi nägti haid ka Cottesloe rannas (meie kodurannast kõigest 10 kilomeetri kaugusel). Võite ilmselt isegi aru saada, miks mind ookean praegu ei tõmba...

Kui elekter ära läheb, püüdke hommikuni oodata, ja vabal ajal hoiduge haidest!