ei jõua enam ära oodata..

Kui veel hiljaaegu tundus minek täiesti utoopiline, siis nüüd enam mitte. Nüüdseks on juba igapäevaselt värin hinges ning ma ei jõua enam minekut ära oodata. Näen unes, kuidas oleme juba peal: päike ja meri, elu nagu lill. :)
Ülehomme saab kool lõpetatud ja siis nagu polegi enam midagi jäänud. Tööl on käia veel vaid 9 päeva, lennuni on jäänud 20 päeva: polegi nagu midagi. Nüüd oleks vaja vaid seljakott kokku panna ja lennukile astuda. Kuid jah, esmalt tuleb need 20 päeva ära oodata.

..ja õhinaga ootan :)

täpselt kuu aja pärast..

Nii uskumatu kui see ka ei tundu on aeg nii kaugel, et täpselt kuu aja pärast olen ma juba pool päeva Perthis olnud: selleks ajaks on kodumaa tolm jalgadelt pühitud ning olen kindlalt Austraalia pinnal. Nüüdseks on ootusärevus juba üsna suur: ma loen päevi, kui kaua pean veel tööl käima; iga päev mõtlen, kaua on jäänud meie lennuni; mõlgutan mõtteid, kuidas seal olema saab..
Natuke on hirm ka, et kas saame seal kenasti hakkama. Usun ja loodan, et kõik saab hea olema. Kindlasti parem kui siin.

Ma ei jõua enam ära oodata..