Kodus on..

Eelmise nädalavahetuse veetsime me elektrita, sest meie üürileandja oli jätnud elektriarved maksmata. Sellest tulenevalt läks pahaks kogu külmkapis olev toit. Kokku ilmselt kuskil 100 dollari väärtuses. Millest meil aga kõige rohkem kahju oli, olid meie pelmeenid, mida sai kalli hinna eest vene poest ostetud. Täitsa uskumatu, kuidas võid nii tavalist ja kodumaist toitu siin kaugel hindama hakata. Ilmselt on vaja peatselt jälle sammud sinnasamusesse poodi seada ja uus laar mõnusaid pelmeene külmkappi osta.
Pelmeenid pole aga hoopiski mitte ainsad asjad, mida kodumaal on igas kaupluses, siin aga võib neid rariteediks pidada. Oleme avastanud, et kuigi austraallased peavad end suurteks grillijateks, siis heast grill-lihast pole neil aimugi. Siinsetest poodidest pole võimalik leida midagi ligilähedastki eesti marinaadis lihadele, grillribidele, šašlõkile, grillvorstidele ja muude heale ja paremale, mida meie kodumaal grillile paneme. Ainus asi., mida aussid grillida oskavad, on beef ja see pole kohe üldse hea. Eestis on grilliperiood kordades lühem, kui see siin seda on, kuid grilltoodete valik teeb sellele maale iga kell silmad ette.
Lihatoodetega on siin üldse kitsas. Oleme iga nädal küsimuse ees, et mida me siis sel korral süüa teeme. Valikut lihtsalt ei ole. Singid on ikka jumala kehvad. Majakaaslased räägivad, et vaid üks sink (mis tegelikult polegi sink vaid hoopis peekon) kõlbab süüa. Vorstidest ma parem ei räägigi. Mida ei ole, seda lihtsalt ei ole! Vorstisaia (leivast rääkimata) siin maal süüa ei saa. 
Lisaks sellele on siin puudus normaalsetest hommikusöögihelvestest. Oleme nii mitu korda ostetavas pettunud, et ei oska enam neid kordi isegi kokku lugeda. Kodumaal on valik üüratu ja kõik maitseb suurepäraselt. Siin on enamik pakutavas puine ning maitsetu. Müslist ei tasu üldse rääkida. Oleme vist leidnud ühe normaalse müsli, kuid kaua sa ikka igal hommikul ühte ja sama asja näost sisse ajad. Viimasel ajal olengi pigem hommikuti jogurtit söönud, kuid kui päris aus olla, siis ei ole ka see minu ideaalne hommikusöök. Kodus eelistasin ikka alati jogurtile kohupiima, aga ega seda ka siin kaugel maal tunta.

Vähemalt ühe asja suutsime aga sel nädalal leida, mis meenutas mulle pisut kodumaad ja eriti kodulinna. Olen siin alati Püssirohukeldrit igatsenud, sest see oli ikka koht, kus käia armastasin. Minu jaoks võrdus Püssikas ikka peo ja hea meelelahutusega. Laupäeval külastasime siin aga ühte pubi nimega The Shed ning seal tekkis täpselt sama fiiling. Nagu oleksingi kodukandis ja naudiksin õhtut kodupubis. :)

Kodus on asju!!

Nautige!

Mõned linnupildid..

..katastroofide sekka. Et Olavile rõõmu teha :)

Nagu näha, võib ilusaid loodusvaateid ka siin kaugel lõunamaal näha. Näiteks see vaade avanes meile, kui külastasime ühte teist Toomase sarnast Nissani fanaatikut. Ilus või mis?

Ja sellist häält teeb kari papagoisid, kui nad kõik koos suurte puude otsas kisavad. Videolt ei tundugi see vast nii kõrvulukustav, kui see reaalsuses oli. Mõni pisike tiivuline on ka videole sattunud aga seda siiski vaid korraks ja mitte väga suurelt. Nii et see salvestus on siin pigem heli kuulamiseks.

Ning nii sinine on siinne taevas tavapärasel pühapäeval. Selliseid hetki saab nautida Kings Parkis murul lebades. Tundub meeldiv või kuidas?

Loomulikult ei saa ma jätta lisamata mõnd pilti õhtusest rannast. Nii kosutav ja hea on võtta ette üks mõnus jalutuskäik soojal (väga soojal!!) suveõhtul ning nautida vett ja päikeseloojangut..

Nii et polegi siin ainult katastroofid. 'Pisut' on ikka ka ilu meie ümber. :)

Õnneks pandi tulele kenasti piir juba järgmisel päeval. Pärast seda tuli vaid teha tohutut tööd, et piirkonda ohutuks muuta ning seejärel inimesed oma kodudesse tagasi lubada. Kahjuks polnud aga enam nii mõnelgi perel kodu, kuhu tagasi pöörduda. Kokku langes tuleroaks 72 maja, mida enam kuidagi taastada ei saa. Ainus võimalus on maja päris nullist uuesti üles ehitada. Ja seda mõned pered ka teha plaanivad, sest tegu on ju siiski oma kalli koduga.
Sellest suurest õnnetusest õppisid aga võimud nii mõndagi. Päris palju jooksis uudistest läbi, et arvatavasti oleks saanud nii suurt katastroofi ära hoida, kui oleks õigeagselt tegutsetud. Näiteks on siin olemas süsteem, et tuleohus maja elanikele saadetakse telefonile sõnum, et vaja on kiiremas korras evakueeruda. Sel korral aga sai mõni inimene oma sõnumi kätte siis, kui maja maha põlemisest oli juba kaks tundi möödas. Võib öelda, et teavitus jäi vägagi hiljaks. Lisaks sellele süüdistati ühte piirkonna politseinikku lohakuses ja leiti, et see on tema süü, et üldse midagi sellist juhtuda sai. Enamik maja kaotanuid aga nii ei arva ning leiavad, et inimesed ikka eksivad.
Õppetundi võeti aga tõsiselt ning kui sel nädalavahetusel oli karta, et tuli hiilib linnale ligi teisest ilmakaarest (seekord põhjast ja meist jällegi enam kui 40 km kaugusel), siis tegutseti otsustavalt ning sel korral katastroofi ei järgnenud. Nii et võib öelda: 'lõpp hea, kõik hea'.
Muidu läheb meil aga ikka kenasti. Tööd on ainult hirmus palju. Juhtus nii, et mina sain ametikõrgendust. Ei ole enam tavaline reatöötaja kontoris. Mina olen nüüd kontori juhataja ('office manager'). Kohustusi on pisut juurde tulnud ning pisitasa tuleb juurde ka alluvaid. Pean hakkama kontori tööd pisut paremini korraldama. Loodetavasti õnnestub lähinädalatel süsteemid paika saada ning suurem töö ära teha. Seejärel peaks juba pisut lihtsamaks minema, kui kõik uued inimesed on kenasti välja õpetatud. Kuid liialt ei tasu sellele ilmselt loota, sest elu on näidanud, et mitte kunagi ei lähe asjad nii ladusalt nagu loota tahaks.
Eilne valentinipäeva õhtu möödus meil rannas pikniku pidades. See oli siin eriti populaarne tegevus. Cottesloe rand oli täis paare, kes nautisid päikeseloojangut, head sööki ja veini. Mõtlesin seal nende paaride keskel istudes, kui hea on seda päeva siin maal tähistada: soe suveõhtu meeldiva toiduga (mõnus!). Ei oleks kuidagi tahtnud seda paukuva pakase saatel täistada. Mul on teist kohe kahju seal kaugel. Olen siin selle soojaga nii ära harjunud, et 30 kraadi pole mingi probleem. Päris jube oleks praegu miinus kolmekümne kraadist ilma taluda..

Olge ikka vahvad!

Ja veel kord ilusat sünnipäeva, kallis vennaraas! :)

Meiega on endiselt kõik korras!!

Jah! Tuli tõepoolest möllab Perthis,kuid ikka endiselt võin öelda, et katastroof on meist üsna kaugel. Perth on ju kordades suurem kui Tartu või Tallinn. Ilmselt ei kõigutaks see väga Aardlas elavat inimest kui Ihastes tuli möllaks. Nüüd arvestage sellega, kui mitu korda on see siinne suurlinn Eesti linnadest suurem. Tulekahju on meist enam kui 40 kilomeetri kaugusel ning ei mõjuta meie elu vähimalgi määral. Kui päris aus olla, siis ei teadnud ma tulekahjust enne tänast hommikut suurt midagi, kuigi tuli on juba nädala jagu äärelinnade ümbruses tegutsenud.
Täna aga kuuleb uudistest vaid tulekahjust. Tules on täielikult hävinud 59 majapidamist. Kahjustada saanud maju on aga tunduvalt rohkem. Inimestel on keelatud ohupiirkonda minna ning selle piirkonna elanikud peavad vaid istuma ja ootama kuni keegi neile uudiseid toob. Aeg-ajalt antakse evakueerimishoonetes teada, millised majad on hävinud ning inimestel jääb üle vaid olukorraga leppida. Mõned elanikud kaotasid sõna otseses mõttes kõik: alles on vaid särk ja püksid, millega randa sai mindud. Kolm tuletõrjujat, kes ennastsalgavalt teiste kodusid päästa üritavad kaotasid oma varanatukese samale tulele.
Tuli levis veel täna hommikul pöörase kiirusega: 500 meetrit poole minutiga. Sellele aitas kaasa tugev tuul, mis juba mitmeid päevi linnas olnud on. Tuuleiilid on tõusnud kohati 70 km/h. Täna on tuul õnneks vaibunud, mis tähendab, et ka tule levimine on aeglustunud, kuid sellele vaatamata pole tuld veel kontrolli alla saadud. Jääb vaid loota et ööga suudetakse nii mõndagi ära teha ning homme ootavad inimesi juba paremad uudised.
Mis minu jaoks aga siinse katastroofi juures positiivsena paistab, on taaskord valitsuse tegevus. Olen üsna kindel, et kui midagi sellist Eestis juhtuks, siis peavad inimesed ise vaatama, kuidas hakkama saada ning mis edasi teha. Siin aga saab iga tules kodu kaotanud majapidamine koheselt $3000 abiraha, et esialgu hakkama saada; tules osaliselt hävinud majade omanikud saavad abi $1000 ulatuses. Niivõrd hea on näha, kuidas inimesi ei jäeta saatuse hooleks ning neil on vähemalt võimalus kuskil abiraha eest ööbida.

Igal juhul loodame parimat! Eks ma üritan teid asjade käiguga kursis hoida. Ning soovitan enne mitte muretsema hakata kui uudistes ei räägita tule jõudmisest kesklinna piirkonda.. (loodetavasti saadakse tuli siiski enne kontrolli alla)!!

Ilmselt olete Eesti meediast juba pisut uudiseid kuulnud, kuid kirjutan siinkohal siiski veelgi, et inimohvreid Yasi vaata et ei nõudnudki: teadaolevat hukkus tormis vaid üks meesterahvas. Ülejäänud tormi piirkonnas viibinud inimesed pääsesid vigastusteta ning seda ilmselgelt vaid tänu sellele, et tormi jõudmine antud piirkonda oli teada juba väga varakult: enamik inimesi evakueeriti piirkonnast ning need, kes kohapeale jäid, kogunesid suurtesse, pisut tormikindlamatesse, hoonetesse (kaubanduskeskused, spordihooned, koolid ja ka kirikud). Inimesed võtsid tormihoiatusi tõsiselt ning teadsid, et ükskõik, mis ka ei juhtuks, hoonest lahkuda ei tohi, sest see on eluohtlik. Televisioonis korrati pidevalt, et isegi kui majal katus minema lendab, ärge lahkuge hoonest!! Võib vist üsna kindlalt väita, et selline teavitustöö täitis oma eesmärgi.
Vaatamata sellele, et inimesed loodusjõus kannatada ei saanud, on Yasi löönud siiski järjekordse tugeva põntsu riigi majandusele. Põllumajandus antud piirkonnas on väga kehvas seisus ning enamik farmid sel aastal mingisugust saaki ei korja. Lisaks sellele on suur hulk elumaju purunenud täielikult või osaliselt. Maanteed, raudteed ja elektriliinid on kahjustatud. Tööstushooned on samuti kannatada saanud. Kogu piirkonda peab hakkama üles ehitama ning see nõuab palju investeeriguid ja palju oskustöölisi. Arvatakse, et suur hulk erinevaid oskustöölisi läheb peatselt Queenslandi tööle. Sellest tulenevalt ennustatakse vähemalt WA'sse suurt tööjõupuudust ja sellest tulenevalt ka palgatõuse. Looduskatastroofid Austraalia idarannikul on mõjutamas terve riigi majanduslikku olukorda ning tundub, et praegu on veel vara rääkida sellest, milliseks olukord riigis täpselt kujuneb.

Niisiis ei vaeva meie siin sellega hetkel oma pisikesi peakesi ning naudime hoopis uut nädalavahetust. :) Homme läheme Nissan 300ZX'ide kruiisile ning sõidame mägedes koos teiste sama auto omanikega, naudime ilma ja kohtume uute inimestega..

Yasi jõuab täna Cairnsi!!

Lihtsalt väike update teile: homme vast kirjutan pikemalt.
Täna hommikul teatati uudistes, et Yasi (torm, mis peaks kõigi eelduste kohaselt täna õhtul kell 9 Queenslandi tabama) on paisunud viienda kategooria tsükloniks. Seda peetakse üheks maailma suurimaks tormiks läbi ajaloo (täpsemalt olevat see maailma tormidest teisel kohal). Selleks, et asja pisut piltlikumaks teha soovitan teil meelde tuletada ühte viimase aja suurimat orkaani Katrina, mis tabas USA rannikut. Katrina oli selle tormi kõrval poisike: Yasi kese on enam kui kaks korda suurem!!

Loodame parimat, kuid ilmselt pole sealt midagi väga head oodata. Jälgime ilmselt täna ja homme uudiseid ning eks ma siis annan ka teile ülevaate sellest, kuidas olukord idarannikul on..

Sel korral läks meil hästi!!

Mulle tundub, et oleme endale siin Austraaliamaal mõnusa sooja koha leidnud. Ei kimbuta meid siin suurt midagi. Isegi, kui linnale antakse tormihoiatus, suudame meie selle ilma ühegi kahjustuseta üle elada. Nimelt läks meil niimoodi õnneks, et just üle Perthi läks tormivaba riba ning linnas ei olnud mingisuguseid tormikahjusid. Lubati küll, et tormi siia jõudes jäävad madalamad kiirteed vee alla ning kõik lahtised esemed lendavad hoovidest minema. Mujal WA's (Western Australias) oli kahjutusi küll: majadel lendas katuseid igasse ilmakaarde. Kuid paistab, et vanajumal on siiski selle linna vastu armuline.
Niisiis jäigi ainukeseks suuremaks seikluseks seoses tormiga asjaolu, et ühel päeval olime mitmeid tunde elektrita. Kusjuures tolle päeva õhtul kuulsimegi uudistest, et süüdi oli maru: äike oli Yokine'i (linnaosa täpselt meie oma kõrval) elektrijaama sisse löönud ning selle põlema süütanud. Õnneks kõrvaldati kahjud kiirelt ning juba üsna lühikese aja möödudes oli elekter taaskord kodus olemas. Kusjuures siinkohal peab mainima, et ilma elektrita on kuumadel päevadel ikka üsna keeruline: kui ikka õhukonditsioneeri ei ole, siis elada ei saa.
Eriti suur häda on meil siin teise korrusega. Teatavasti tõuseb soe õhk üles. Kahjuks pole meil aga teisel korrusel konditsioneeri. See tähendab seda, et kuumadel päevadel on alt üles tulles tunne, et sein tuleb vastu. Ei ole lihtne see soojas kliimas elamine. Kuid sellele vaatamata võib öelda, et mina olen siiski soojaga rahul. Neid tapvalt kuumi päevi on isegi tunduvalt vähem kui alguses kardsin. :) Ning ookean on ka suureks abiks!
Ülejäänud Austraalial ei lähe nende keeristormidega aga hoopiski mitte nii hästi kui Perthil. Queensland pole veel jõudnud suurest üleujutusest toibudagi, kui juba on sinna oodata uusi looduskatastroofe. Esmaspäeval räsis sealseid linnasid esimene tsüklon. Tegu oli teise järgu tsükloniga (5 palli skaalal) ning tagajärjed polnud veel kõige hullemad. Neljapäevaks on aga oodata tunduvalt suuremat tsüklonit põhimõtteliselt samasse piirkonda. Ennustatakse neljanda järgu keeristormi jõudmist Cairnsi linna. Algatatud on suuremat sorti evakueerimine: juba praegu viivad lennukid sealsetest haiglatest inimesi Brisbane'i hoolusasutustesse. Inimestel soovitatakse kodudest vabatahtlikult lahkuda ning neid valmistatake ette selleks, et tagasi tulles neid enam kodu ees ei oota..
Päris uskumatu on kuulata selliseid uudiseid ja mõelda, et see kõik toimub siinsamas Austraalias; riigis kus meiegi praegu viibime. Inimesed kaotavad oma kodusid samal ajal, kui meie jalutame rannas ja naudime imeilusat päikeseloojangut..
Sellega seoses meenus mulle eine rannaskäik. Tegime küll ka mõned pildid, kuid ma ei hakka neid siinkohal teiega jagama. Otsustasime nimelt Toomasega, et peame endale parema foroaparaadi muretsema, et parema kvaliteediga pilte teha. Siis kui meil see olemas on, pildistame ilmselt ülemäära palju ning siis peate leppima sellega, et mu blogides on pildid piltide järel. Ja muide, te ei kujuta ette, kui suurt kisa on papagoid võimelised tegema. See on kõrvulukustav!!.. Kõik puud olid eile neid värvilisi line täis ja tundus, et mitte ükski neist ei olnud vagusi. Kisa oli meeletu!

Tänaseks aga kõik :)

Olge paid!