Eelmine nädal läks siin üsna kiiresti, sest oli ju töönädal ühe päeva võrra lühem ning nagu ikka andis see päris tugevasti tunda. Olles vaid kaks päeva tööl ära olnud, oli juba nädala selgroog mutud ning polnudki nagu enam midagi jäänud. Neljapäeval tõusis lisaks kõigele ka motivatsioon, sest pidasin oma ülemusega läbirääkimisi ning sain pisut palgakõrgendust. Usun, et olen seda väärt, sest ka minu kollegid pidevalt imestavad, et kuidas ma küll oma töökohustustega niivõrd kiiresti ja korralikult hakkama saan. Laora ja Dallas ikka räägivad, et ma olen super woman ning jätan nemad halba valgusesse. Kuid mina ise arvan, et asi on sellest, et eestlased on lihtsalt harjunud tööd rabama, mitte töö ajal lobisema. Nimelt kuuleb siin pea igal poolt, et eestlased on tõelised tööloomad. Meie ülemus puudeistutamise juures oli kindlalt eestlasi eelistav, meie majakaaslaste töökohas on eestlased hinnas, Toomase töökohas öeldakse talle ikka, et you crazy estonian, sest ta teeb nii kiiresti tööd.
Igal juhul on ma meie kontoris eestlastele väga hea maine tekitanud. Nimelt oli meil vaja jälle pisut kollektiivi suurendada, sest meil toimub pidev laienemine (lisaks elektrikutele tegeleme nüüd ka puuseppadega ning edaspidi on plaanis ka koristajad, torumehed ja muud asjapulgad kampa võtta). Ja reedel alustasiki tööd uus tüdruk: eestlane, Margit. Ta ise on kindel, et ei oleks seda kohta saanud, kui mind seal juba ees ei oleks, sest kontroitööle ikka enamasti ei taheta backpackereid võtta (nad ju töötavad üldjuhul vaid lühikest aega ja siis on vaja jälle kedagi uut otsima hakata). Mick naerab ka, et meil on varsti tõeline eestlaste kontor. Ei tea, kas nad peaks nüüd eesti keelt õppima hakkama. :)
Nädalavahetus oli meil üsna vaikne. Laupäeval käisin Laora, Dallase ja tema lastega (Caleb, 3 ja poole aastane, ja Ella, 2 ja poole aastane) Kings Parkis jalutamas. Täitsa tore oli! Dallase lapsed olid nii elavad ja rõõmsameelsed ja punapead(!). Järgmisel nädalavahetusel on Dallase lapsed isa juures, siis võib olla võtame koos midagi muud ette. Laupäeva õhtul tegime jälle veidi grilli: liha tuli maitsev ning õlle selle kõrvale oli täitsa kosutav. Leidsime siin ühe huvitava maitsega naisteõlle. Miller Chill, tegu on siis kergemalt garboniseeritud õllega, millel on üsna tugev laimimaitse. Kui üldjuhul maitsevad enamik õlled mulle samamoodi, siis see oli tõeliselt eriline ja kosutav. Minu uus lemmik siinmail.
Täna käisime hommikupoolikul rannas laineid püüdmas. Või noh, tahtsime minna laineid püüdma, aga ka sel korral olid nad liialt suured. Nädala sees olid nad pisemad olnud, kuid mingil põhjusel on laineid alati nädalavahetuseks niivõrd kosunud, et lausa hirm on vette minna. Toomas küll katsetas, kuid pärast mõnda minutit vees ja ühte korda vee all, ta siiski loobus. Ootame ikka endiselt pisut väiksemaid laineid ja loodame tuleva nädalavahetuse peale. Pärastlõunal käisime ühes siinses suurimas ostukeskuses, mis arvestades siinset elustiili on täiesti tavapäratult ka pühapäeviti lahti. Nimelt on siin pea kõik poed pühapäeviti suletud. Lisaks sellele pannakse enamik toidupoode kinni juba kella viiesti (välja arvatud neljapäeviti, mil nad on üheksani lahti). Mõnes mõttes on see õige, sest ka müüjad tahavad ilmselgelt koju minna ja näiteks oma perega aega veeta, aga minu jaoks on see niivõrd harjumatu, sest eestis on ju poed lahti kella kümneni ja seda iga päev.
Ja nüüd siis ongi jälle käes nädala viimane õhtu, mida me siin pärast jooksmas käimist ja kosutavat õhtusööki naudime. Kell on juba üheksa ning varsti on aeg magama minna, et jälle järgmiseks töönädalaks valmis olla.

Mõnusat pühapäeva õhtut! :)