Ja kohal ta ongi! (:

Reede hommikul oli meie äratuskell seatud eriti varajasele kellaajale. Kui telefonil kell 4:30 tiksus, siis oli meil aeg end vodist püsti ajada, pisut hommikust süüa ning seejärel lennujaama minna. Kell 5:10 oli nimelt Katrini lennuk juba maandunud ning läbida oli jäänud vaid passi- ja turvakontrollid. Õnneks läks kõik kenasti ning pisut enne kella kuut astus ta kenasti suletud uste tagant välja ning oli ametlikult Austraalia pinnal. Pärast tervitusi ja kallistusi läksid meie teed mõneks ajaks lahku: mina Toomasega sõitsin koju tagasi, et kohe kohe tööle liikuma hakata, ning Katrin läks austraallasest Mattiga oma uude elukohta.
Kell pool neli õhtupoolikul jõudis Katrin aga Scarborough Beach road'ile, meie kontorisse, sest pidi teda ju töövestlus ees ootama. Päris nii aga ei läinud. Nimelt pidin ma talle vaid kõiki tutvustama, pisut meie tööjaotust selgitama ja siis paluti talle juba õllet pakkuda ning niisama hästi aega veeta, sest nagu Lisa ütles: nad võtavad ta ju nii kui nii tööle. :) Niisiis oli meil reede õhtul kontoris meeldiv koosviibimine, kus nii mõnigi mu töökaaslane küsis, et miks ma teda ometi varem Austraaliasse ei toonud. Siinsed inimesed hakkavad teda armastama sama palju kui mina.
Tõepoolest! Mul oli nii hea meel, kui ta siia jõudis ja iga hetkega olin ma selle üle üha rõõmsam. Kui me laupäeval linnas jalutasime, et järjekordsesse poodi minna, siis tabasin end mõttelt, kui kummaline, aga samas kui hämmastavalt hea on temaga koos mööda Perthi tänavaid jalutada ning jutustada täpselt samamoodi nagu sai seda tehtud mitmeid aastaid Tartu tänavatel. Selline tunne nagu aastad polekski mööda läinud ja oleksime endiselt keskkoolis. Ometi aga on nii mõnedki aastad möödunud ning meie oleme suuremaks kasvanud, meie elud on muutunud ning oleme maakera kuklapoolel. Kuid kõigele sellele vaatamata on meie sõprus samaks jäänud. Seda on nii meeletult hea tajuda ja tunda. Olen siiralt rõõmus, et ta lõpuks ometi siin on! We're going to have a hell of a time! :)

Juba see nädalavahetus oli hoopis teine tänu temale. Reede õhtul pärast koosviibimist kontoris avasime meie juures Katrini toodud Vana Tallinna ja nautisime seda piimaga (oi, kuidas ma seda maitset olin igatsenud). Seejärel läksime ühte baari, kus Matt oma õhtut veetis. Veel mõned väiksed õllet, pisut piljardid ja õhtu oli tehtud. Loved it! Laupäev pisikese shopingutuuriga oli samuti meeldiv: saime jutustada, muljeid vahetada, koos ohhetada ja ahhetada, et ta on tõesti siin. Lisaks sellele saime mõlemad endale uued kingad (ja neid ju naised vajavad). Lovet it, also!
Ning juba homme hommikul saame hakata koos tööle. Tema hakkab tegelema carpentry'ga ning mina alustan oma uute töökohustustega: minu õlul on nüüd vacant properties (ehk siis majad, kus veel elanikke sees ei ole, kuid kus on vaja teha erinevaid torutöösid, värvimisi, elektrilisi asju, koristamist ja loomulikult kõiksugu muid ehituslikke asju) ja smoke alarm company (ainus private sectori asi, millega esialgu tegeleme). See tähendab seda, et otseselt elektrikutega ma enam nii palju ei tegele. Ausalt öeldes ootan juba oma väljakutset üsna õhinaga ja täitsa tahan homme jälle tööle minna. :)

Nii et nüüd siis ongi aeg tuttu minna, et homme värskena ärgata. :)

Head ööd!