Nüüdseks oleme kenasti kaks nädalat tööl käinud ning kolmas töönädal on alanud, oleme ka uue elamise rentinud, ootame kevadet ning püüame vaikselt uut maja koduks muuta. Aga püüan nüüd siis kõigest seni juhtunust pisut täpsema ülevaate anda.
Esmalt siis meie seekordne lennuseiklus kängurumaale. Piletid said seekord ostetud pikemate peatustega kui tavapäraselt ning teadsime, et peame päris pikki tunde lennujaamas veetma. Olime selleks valmistunud, raamatu, ajakirjade ja lauamänguga. Kuid milleks me valmis ei olnud, oli see, et ühte meie lendu lükatakse päris pikalt edasi. Seetõttu veetsime Kiievi lennujaamas pea 24 tundi. Mis meid kogu selle asja juures häiris oli ukrainlaste korraldamatus. Selle asemel, et klientidele teada anda, et lend hilineb 6 tundi, pakkuda neile juua ja pisut näksimist, tegid nemad midagi hoopis muud. Nimelt alustati õigeagselt check-in'i ning saadeti pea kõik inimesed bussi, et nad lennukisse transportida. Ootasime seal pikad minutid, kui lõpuks tuldi ja saadeti meid ootesaali tagasi. Lendu lükati pool tundi edasi. Seejärel algas taas check-in. Esimene bussitäis inimesi viidi lennuki juurde, kuhu meid sisse ei lastud. Ootasime seal mõnda aega ning siis saabus buss, mis transportis meid taaskord ootesaali. Sellest hetkest alates hakati lendu tunni kaupa (või pisut vähem) edasi lükkama. Ja seda mitte ette teatamisega. Oh ei! Kui lend pidi väljuma kell 17:00, siios teatati kell 17:20, et väljumine on edasi lükatud kella 18:00ni.
Inimesed olid ülivihased. Paljud teadsid juba, et nad jäävad maha järgmisest broneeritud lennust. Taheti rohkem infot, sest uut lendu ei julgetud broneerida. Pered pisikeste lastega olid meeletus hädas. Inimesed ootasid, et saaks kas või vett lennufirmalt, kuid ootama nad jäidki kuni lõpuks algas taaskord check-in ning kell 14:00 väljuma pidanud lend lõpuks kell 20:00 õhku tõusis.
Meil läks õnneks paremini kui nii mõnelgi teisel reisijal ning saime kenasti oma järgmise lennu peale Bangkokist Kuala Lumpurisse. Seda tänu sellele, et sel korral olime lendude vahele planeerinud pikemad pausid. Kui muidu lootsime pisut Bangkoki linna näha, siis sel korral pidime leppima Kiievi lennujaama 'vaatamisväärsustega'.
Perthis maandudes, kõikvõimalikud kontrollid läbides, tabas meid pisut ebameeldiv üllatus. Olime juba unustanud, kui jahe on siin talvel. Prrrr!!! Pärast mõnusat Eesti suve, tundus siinne ilm ikka eriti külm. Peatusime esialgu Katrini juures ranna lähedal ning isegi toas olles ei suutnud ma jopet seljast võtta. Muidugi ei ole ilm külm nagu Eestis, aga kodus on meil vähemalt küte majades, kui õues külm on. Siin langeb temperatuur öösel 5 soojakraadini ning majades puudub küte ja soojustus. Muidugi on külm!! Nüüd on küll juba tavapäraste jahedamate ilmade vahele mõni soojem päev ära eksinud, kuid päris ausalt ei jõua ma saabuvat kevadet ära oodata.
Jõudsime Perthi küll juba neljapäeva varahommikul, kuid tööle läksime siiski alles esmaspäeval (8. augustil). Seda peamiselt seetõttu, et esmalt oli vaja leida koht, kus elada. Neljapäevast pühapäevani tegelesime suures osas vaid rendikuulutuste lugemise ja võimalike majade läbisõitmisega. Võib öelda, et turg on suur ja lai ning selle päris õige leidmine on seetõttu ikka üsna keeruline. Lõpuks jäi sõelale kolm maja ning kõik oli rendileandjate otsustada. Kuna meil eelnevat rentimise ajalugu Austraalias ei ole (ühe toa rentimine ei lähe siin arvesse), siis olime pisut hirmul, et äkki me ei sobigi ühelegi rentijale, kes meile meeldivaid maju on pakkunud. Kuid tundub siiski, et rendiajalugu ei ole kõige olulisem faktor. Meie kasuks rääkis ilmselgelt asjaolu, et käime mõlemad tööl, lemmikloomi meil ei ole ning meie tööandja oli valmis meie abistamiseks ka garantiikirja kirjutama. Sellest tulenevalt oli meie valik eriti lai ning kõik kolm maja jäid valikusse alles.
Meie valituks osutus kahekorruseline maja, mis asub meie eelmisest elukohast kilomeetri kaugusel. Maja on kolmetoaline, mis tähendab, et saame kenasti ka kõik oma sõbrad ära mahutada, kellel öömaja vaja on. Lisaks sellele on meil kaks suurt elutuba, rõdu ja tagaaed. Toomasele meeldib ka see, et mõlemad meie autod on katuse all (Nissan garaažis ja Mercedes avatud seintega katuse all).
Meie uus aadress on: 5/119 Lawley st, Tuart Hill 6060, WA. Võite meile kirjutada ;)
Praegu tegeleme me aga maja sisustamisega. Esimesel kahel päeval oli maja ikka täiesti tühi: magasime kahekesi põrandal. Pärast seda aga läks mööbli ostmine lahti. Praeguseks on meil meie magamistuba kenasti sisustatud, köögis on olemas söögilaud. Lisaks on meil ka elutuba kenasti sisustatud, vaja on veel vaid telekaalust. Maja tundub kohe täitsa koduna.
Nüüd siis hakkame tegelema ka viisa asjadega, et kindlustada meie võimalus pisut kauemaks kui aastaks maakera kuklapoolele jääda. Homme kohtume immigratsiooni agendiga, kellelt loodetavasti saame pisut enam infot võimaluse kohta kontori juhatajana pikaajaline viisa saada.
Hoidke meile pöialt!!
Ning lõpetuseks mõned asjad, mida lubasin kontrollida, kui taaskord Austraaliasse jõuame:
1. Päike liigub taevas paremalt vasakule
2. Kui vesi kraanikausist alla minnes keerise tekitab, siis liigub see päripäeva
Ma ei unustanud!!
Kirjutamiseni järgmisel korral!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar