Kodus on..

Eelmise nädalavahetuse veetsime me elektrita, sest meie üürileandja oli jätnud elektriarved maksmata. Sellest tulenevalt läks pahaks kogu külmkapis olev toit. Kokku ilmselt kuskil 100 dollari väärtuses. Millest meil aga kõige rohkem kahju oli, olid meie pelmeenid, mida sai kalli hinna eest vene poest ostetud. Täitsa uskumatu, kuidas võid nii tavalist ja kodumaist toitu siin kaugel hindama hakata. Ilmselt on vaja peatselt jälle sammud sinnasamusesse poodi seada ja uus laar mõnusaid pelmeene külmkappi osta.
Pelmeenid pole aga hoopiski mitte ainsad asjad, mida kodumaal on igas kaupluses, siin aga võib neid rariteediks pidada. Oleme avastanud, et kuigi austraallased peavad end suurteks grillijateks, siis heast grill-lihast pole neil aimugi. Siinsetest poodidest pole võimalik leida midagi ligilähedastki eesti marinaadis lihadele, grillribidele, šašlõkile, grillvorstidele ja muude heale ja paremale, mida meie kodumaal grillile paneme. Ainus asi., mida aussid grillida oskavad, on beef ja see pole kohe üldse hea. Eestis on grilliperiood kordades lühem, kui see siin seda on, kuid grilltoodete valik teeb sellele maale iga kell silmad ette.
Lihatoodetega on siin üldse kitsas. Oleme iga nädal küsimuse ees, et mida me siis sel korral süüa teeme. Valikut lihtsalt ei ole. Singid on ikka jumala kehvad. Majakaaslased räägivad, et vaid üks sink (mis tegelikult polegi sink vaid hoopis peekon) kõlbab süüa. Vorstidest ma parem ei räägigi. Mida ei ole, seda lihtsalt ei ole! Vorstisaia (leivast rääkimata) siin maal süüa ei saa. 
Lisaks sellele on siin puudus normaalsetest hommikusöögihelvestest. Oleme nii mitu korda ostetavas pettunud, et ei oska enam neid kordi isegi kokku lugeda. Kodumaal on valik üüratu ja kõik maitseb suurepäraselt. Siin on enamik pakutavas puine ning maitsetu. Müslist ei tasu üldse rääkida. Oleme vist leidnud ühe normaalse müsli, kuid kaua sa ikka igal hommikul ühte ja sama asja näost sisse ajad. Viimasel ajal olengi pigem hommikuti jogurtit söönud, kuid kui päris aus olla, siis ei ole ka see minu ideaalne hommikusöök. Kodus eelistasin ikka alati jogurtile kohupiima, aga ega seda ka siin kaugel maal tunta.

Vähemalt ühe asja suutsime aga sel nädalal leida, mis meenutas mulle pisut kodumaad ja eriti kodulinna. Olen siin alati Püssirohukeldrit igatsenud, sest see oli ikka koht, kus käia armastasin. Minu jaoks võrdus Püssikas ikka peo ja hea meelelahutusega. Laupäeval külastasime siin aga ühte pubi nimega The Shed ning seal tekkis täpselt sama fiiling. Nagu oleksingi kodukandis ja naudiksin õhtut kodupubis. :)

Kodus on asju!!

Nautige!