Don't you miss me??

No nii...
Nii pikk paus ja mitte ühtegi (!!) kommentaari, et ma kadunud oleksin. Kuidas küll nii? Selliselt ma muutun ju üha laisemaks ja postitused jäävad üha harvemaks, sest ma lihtsalt ei tea, kas keegi üldse seda lehekülge vahel harva külastab.
Igal juhul püüan nüüd anda pisikese ülevaate sellest, kuidas mitte midagi erilist ei ole toimunud. Esmalt aga vabandan ette ära kui mul mõned trükivead peaks tekstis esinema. Nimelt on telefonil trükkimine ikka üsna tülikas. Seda eriti siis, kui ta paistab paremini teadvat, mida ma kirjutada tahan :P
Ilusatest randadest ja imelisest veest ma teile sel korral kirjutada ei saa, sest merevesi oli meil mingi aeg keelu all. Seekord aga mitte läheduses tiirlevate haiseb pärast. Oh ei, sel korral juhtus nii, et Toomasel oli töö juures pisike õnnetus ning tema vasaku käe keskmist sõrme kaunistavad nüüd õmblusarmid. Tal nimelt õnnestus nii sügavalt näppu lõigata, et luu tuli vastu. Kuid muretsemiseks pole enam põhjust. Haav on kenasti paranenud ning täna võeti juba niidid välja. See tähendab aga seda, et juba sel nädalavahetusel ootavad meid liivarannad ja kristallselge ookeanivesi. Plaanime ilmselt külastada Perthi rannikust pisut eemal asuvat maalilist Rottnest saart. Oleme endale selleks tarbeks ujumismaskid ostnud ja snorgeldamine ootab meid. Loodame, et reis saab olema vahva ja saame teid kenade uute piltidega üllatada.
Kuna rannad olid keelatud, siis oli möödunud nädalavahetus Toomase rõõmuaeg. Nimelt külastasime laupäeval Perthi motorplexi, kus oli suur kiirendusvõistlus ja autode väljanäitus. Muidugi oli tore ilusaid autosid näha, kuid või käsi südamel tunnistada, et ega see asi ikka minu jaoks ei ole. Näiteks ei saa ma kohe kuidagi aru, miks on vaja autode kapottidesse aukusid lõigata, et mingid üüratud kobakad sinna ära mahutada. Ma mõistan, et see annab võimsusele palju juurde, aga no kole on ju! Oh, ma tean, ma olen naine ja ma ei saagi sellest aru saada. Lisaks sellele ei ole siin üldse huvitav vaadata, kuidas inimesed oma autosid ehitavad, sest kõikidel on raha piisavalt ning seetõttu puudub autode ülesehitamisel igasugune fantaasia: ostetakse lihtsalt kõige võimsamad autojupid kokku ja topitakse kapoti alla. Ja noh, kui sinna alla ära ei mahu, siis lõigatakse kapotti auk. Järgmine kord saadan Toomase sellisele üritusele koos töökaaslastega ja lähen ise shoppama. Usun, et see on kõige mõistlikum plaan. :)
Ning pisut laiemalt Austraaliast ka. Teatavasti olete kõik kuulnud, et Austraalia üks osariik Queensland on suures osas üleujutanud. See, mis sealkandis toimub on ikka pöörane ja katastroofiline. Kuid kas te teadsite, et Queensland pole ainus osariik, mis on tohutute veevoogude mõju all? Lisaks Queenslandile on nüüd väga suures ohus Victoria osariik ning see on eriti hirmus seetõttu, et Victoria on alles eelmisest üleujutusest taastumas. Kiita pole ka olukord Tasmaanias. Kui päris aus olla, siis paistab, et vaid Western Australia on praeguse seisuga veetulvadest pääsenud.
Queenslandi üleujutustele on reageerinud välismeedia ning loomulikult on see ka siinsetes uudistes peateemaks iga jumala päev. Lisaks sellele muidugi räägitakse ka teiste osariikide katsumustest, kuid seda mitte nii suures mahus. Ehk see osakaal mõne aja pärast muutub, sest praegu tundub, et Queenslandis asjad paranevad ning Victorias lähevad järjest hullemaks. Kuid lisaks meediale on reageerinud ka paljude riikide valitsused. Isegi mina, kes ma olen end Eesti Välisministeeriumi kodulehel registreerinud kui Austraalias viibija, sain ühelt välisministeeriumi ametnikult kirja. Naljakas oli asja juures see, et see kiri jõudis kohale 13. jaanuaril ning selgitas pikalt ja laialt, et Austraalias on üleujutused. Kogu info oli meedia vahendusel ammuilma inimesteni jõudnud ning tundus, et välisministeerium saatis selle mittemidagiütleva e-kirja vaid selleks, et näidata, et nad millegagi siiski tegelevad. Kuid parem see, kui mitte midagi.
Igal juhul loodame meie siin koos kogu Austraaliaga, et tulvavesi taandub nii Queenslandist kui ka teistest osariikidest. Loodetavasti suudetakse kahjud kenasti likvideerida ning majandus elavneb laastatud piirkondades . Ilmselgelt võtab see kõik kaua aega, kuid nähes kui ühtehoidvad ja abivalmid on siinsed kohalikud, siis usun ma, et ühise jõuga need eesmärgid täidetakse.

Lisaks sellele, olles näinud neid kahjusid, mida vesi võib põhjustada, tahaksin hirmsasti loota, et Eestis on õptitud eelnevast aastast ning selle kevade üleujutused ei too kaasa suuri kahjusid. Sest üks on kindel: lume sulamisest tulev vesi tõstab Emajõe taset väga suures mahus..

Kõike paremat!