Jõulupühad kuumuses

Nagu juba eelmisest sissekandest teate, ootas meid esimese jõulupüha õhtul suur õhtusöök kodumaiste toitudega. Kiitused meie tublidele kokkadele, sest kõik maitses suurepäraselt ning laud oli kaetud rikkalikult. Leidus kõike, mida oleksime ka kodumaal söönud ning võib olla oli meil mõni asi isegi enam. Loomulikult ei puudunud meie jõululaualt kapsas, kartul ja sealiha. Lisaks sellele oli meil valikus veel parti, rosoljet ja muud suupärast. Mis aga kõige tähtsam: isegi verivorst oli kenasti esindatud, sest poola lihunikud Perthis mõtlevad kõikidele!
Pärast kosutavat kõhutäit jõulupäeva õhtul liikusime kõik koos Perthi suurimasse ja ainukesse kasiinosse. Minu ja Toomase jaoks oli see parajaks vaatamisväärsuseks. Tekkis tunne nagu oleksime sattunud Las Vegasesse, sest kasiino oli ikka üsna meeletu. Kuid kuna me kumbki erilised mängurid ei ole, siis tegime vaid ühe mängu automaadi taga ning seejärel liikusime koju tagasi. Ilmselt me niipea sinna enam tagasi ei lähe. Pigem eelistaksime mõlemad mõnd meeldivat pubi või kesklinna klubi.

Teise jõulupüha puhul võtsime ette pisikese roadtripi Perthist umbes 120 kilomeetrit põhja poole Lancelini ning võib öelda, et see reis oli kindlasti seda väärt. Rand oli imeline! Vesi oli soe ja vaikne, mis tähendas, et taaskord saime kenasti ujuda. Veetsime suure osa päevast vees. Kümme minutit veest väljas ning siis kohe jälle vette, et end maha jahutada, sest temperatuur eile tõusis 40 kraadi lähedale taaskord. Päike oli kuum ja intensiivne. Hea, et olime kohusetundlikud ja kreemitasime end pidevalt, sest ilma kreemita oleksime kindlasti väga ära põlenud (nii mõnigi inimene oli rannas väga punane). Praegusel juhul saime aga mõlemad veel vaid jumet juurde ning oleme kenasti pruunid.

Ainus asi, mis eilset päeva rikkus, oli asjaolu, et Toomas pillas meie auto võtmed vette (need ei olnud tema taskus seda vettehüpet sooritades; need kukkusid vette rannikuäärt pidi jalutades). See tähendas aga seda, et alarmi pult enam ei toiminud ning ei võtnud immobilaiserit maha. Sellest tulenevalt aga ei ole enam võimalik autot käivitada. Õnneks on aga nii mõnigi eestlane tõeliselt abivalmis ja isegi ei mõtle hetkegi, kui palume tal meie tagavarapuldiga meile järgi sõita. Suur tänu Joosepile, kes selle teekonna ette võttis.
Õhtul koju jõudes otsustasime päeva veel mitte lõppenuks lugeda ning käisime kinos Angelina Jolie ja Johnny Deppi uut filmi Turist vaatamas. Soovitan kõigile! Depp ja Jolie on seal filmis tõeliselt suurepärased.
Lisaks sellele jõudsime õhtul pärast kino veel ka Kings Parki seda suurepärast vaadet nautima. Nimelt kell 11 filmi lõppedes oli õues veel 29 kraadi sooja ning kuidagi mõtlematu tundus koju magama minek. Seega otsustasime lõpuks teha seda, mida ammu olime plaaninud. Loomulikult ei pidanud me pettuma ning seal käik oli seda väärt. Mul on kahju, et me fotoaparaati kaasa ei võtnud, sest tahaksin seda suurepärast vaadet ka teiega jagada, kuid kahjuks peate seekord vaid minu sõnu ilma pildimaterjalite uskuma.
Niisiis olid meie jõulud sel aastal üsna ebatraditsioonilised, kuid sellele vaatamata olid nad siiski suurepärased. Nautisin kõiki pühadepäevi ning loodan, et peatselt saabuv aastavahetus saab sama meeldiv olema.

Loodan, et kirjutan sel aastal veel, kuid kui asjad peaks teisiti minema, siis soovin kõigile ilusat aasta lõppu!