ikka õnnelik ja rahul!

Mõtlesin siin täna, et küll elu on ikka ilus. Käin küll viimasel ajal palju tööl, aga hing on ikka väga rahul siin. Lisaks sellele on vaatamata tihedatele tööpäevadele- ja nädalatele siiski kenasti aega ka iseenda jaoks: õhtuti jõuad kenasti meiki maha võtta ja nägu kreemitada (ei ole nii, et tahaks kohe voodisse vajuda ja pead padjale panna), hommikul ärkad rõõmuga pisut varem, et kenasti korralik hommikusöök süüa ja end tööle minekuks korda sättida. Leian isegi kolm korda nädalas aega, et õhtul jooksma minna ja pisut trenni teha. Ja see viimane on minu puhul ikka tõeliselt uskumatu, sest kui mu mälu mind ei peta, siis enne Austraaliat käisin ma viimati jooksmas gümnaasiumi ajal ja see on ikka väga ammu (lausa neli ja rohkem aastat tagasi ammu!).
Täna vast said töö juures maksudega ka asjad korda: helistasin ise eile tax office'isse ja küsisin üle, kuidas täpselt pean makse maksma ja täna kui Leesa järjekordse nädala palgaarvestust tegi, uuris ta üle, kuidas siis asjad käima peavad. Ka tema helistas siis tax office'isse (isegi mitu korda vist) ja sai lõpuks oma küsimustele vastused. Ta oli küll suures hämmingus, et kuidas on võimalik, et mina maksan sama palju makse kui tema, kes ta on Austraalia kodanik, aga lõpuks arvestas ta vist palga kõik õigesti. Asi on nimelt selles, et siin saab makse maksta kui resident või non-resident, aga see ei tähenda seda, et peaksid olema Austraalia kodanik. Resident saab olla ka for tax purposes ehk siis ainult maksude mõttes ja residendiks loetakse sind sel juhul siis, kui oled olnud või plaanid olla Austraalias vähemalt 6 kuud üle maksuaasta jooksul (ja see kestab siin alates esimesest juulist kuni 30 juunini) ehk siis meie Toomasega oleme mõlemad residendid maksude mõttes ja maksame mõlemad makse nagu iga siinne Austraalia kodanik.
Lisaks sellele ajasin täna korda oma kahjuavalduse asjad seoses tervisekindlustusega: kõik vajalikud dokumendid said arvutisse pandud ja kindlustuse kahjukäsitlejale teele saadetud. Seega peaks ka selle asjaga kõik ühel pool olema. :)

Ma ei tea, kas olete kuulnud, aga Austraalia ühes osariigis, Victorias, on praegu meeletud üleujutused. Hommikul enne tööle minekut nägin hommikusöögi kõrvalt uudistest, kuidas inimesi kodudest evakueeriti vaid mõne minutilise etteteatamisega. Lihtsalt ühel hetkel oli inimeste ukse taga ametnik, kes ütles, et nüüd kohe, kümne minutiga, peate te oma kodu maha jätma ja liikuma hakata, sest kohe-kohe jõuab vesi siia. Samal ajal aga võtab televiisoris sõna veeminister, kes teatab Perthi elanikele, et vett tuleb kokku hoida, sest sel aastal pole sademeid eriti olnud. See tähendab seda, et aeda tohib kasta vaid üks kord nädalas (mis siinse tuleva põua juures on ilmselgelt liiga vähe, sest varsti saabub aeg, mil siin neli kuud tilkagi ei saja). Inimesi, kes seda nõuet eiravad, ootab kopsakas trahv ning oma kukrut tuleb suuresti kergendada. Kas pole uskumatu, kuidas ühes suures riigis võivad asjad ikka niivõrd erinevad olla ühel ja samal ajahetkel: ühel pool veepuudus, teisel pool vett rohkem kui küll.
Ja milleks kõigeks siin neil ministrid olemas on: üks inimene tegeleb päevast päeva erinevate vee probleemidega, teinekord näed televiisorist ministrit, kelle ülesandeks on teeohutuse tagamine. Esialgu oli see ikka tõeliselt kummaline ja ajas ikka naerma küll, et iga pisiasja jaoks on siin oma minister. Aga kui selle üle järele mõelda, siis ilmselt nii suures riigis teisiti ei saakski. Ja lihtsam on ilmselt, kui mingi konkreetse aspektiga tegelb pidevalt just üks inimene, kes siis kõige olulisega kursis on. :)

Ilusat sügist teile sinna! :)