pühapäev, 8. august 2010

seitse päeva tööl..

Homme hommikul on äratus jälle kell 5:00 hommikul, et kell 6:00 sõitma hakata ja kell 7:00 mõnuga taaskord puid istutama hakata. Täitsa uskumatu, et vastu peame. Aga no ega meil vist muud üle ei jää..
Igal hommikul on kõik kohad meeletult valusad, aga põllul ei saa sellest niimoodi arugi, sest ilmselt jooksevad dollarimärgid silme ees ja tahame mõlemad endast parima anda, et ikka head raha teenida. Täna tegime mõlemad rekordi ning teenisime senini kõige rohkem ühe päeva jooksul. Karta on, et oleme homme veel rohkem räsitud eelnevatest päevadest. Õnneks on homme vaid poolik päev puid istutada. Loodame, et nelja tunniga saame põllu valmis ning siis on ülejäänud päev vaba. Mis siis aga edasi saab, seda me ei tea.
See on siinse töö juures kehv, et meile ei osata kunagi öelda, mis edasi saab, kui töö läbi saab. Eelmisel korral saime alles viimasel tööpäeval teada, et meil on vahepeal vabad päevad ja siis teisipäeval hakkab töö uuesti. Seekord samamoodi: niipalju kui meie teame, on homme viimane tööpäev, kuid võib juhtuda, et meile antakse mõned põllud juurde ning tööd jätkub pikemaks. Seega, me ei tea, mis homme saab, seda me ei tea. Kas homme läheme Perthi? Kas homme on poolik vaba päev ja teisipäeval hakkame jälle puid istutama? Ei tea ja ei saa ilmselt enne teada, kui homme põld lõpetatud on.
Mõtlesin muidu ka, et kirjeldan seda puude istutamist pisut lähemalt. Pilti meie töövahenditest näete ühest eelnevast blogist. Ja töö käib siis nii, et võtad alusest puu, paned selle punasest tube'i otsast sisse, paned tube'i maha, surud tube'i maa sisse nii sügavale, kui võimalik (kui jõuad käega piisavalt lüüa, siis ei ole vaja jalaga vajutada), vajutad jalaga tube'i otsa lahti (sealt tuleb taim välja) ning vajutad varba ja kannaga taime kenasti maasse; lõpetuseks suled tube'i otsa nupulevajutusega ning kõik hakkab otsast peale mõne sammu kaugusel. Ja niimoodi tuhandeid kordi päevas. Nii üksluine see töö ongi. :) Tahate ka tegema tulla? Ma olen kindel, et tahate. :D
Täna muide, õnnestus meil siin ka pisut päikeseloojangut silmata: siiamaani oleme alati liiga hilja ööbimiskohta tagasi jõundud. Päike loojub siin ikka tõeliselt kiiresti. Ei ole sellist pikka vaatemängu nagu Eestis. Ma julgen arvata, et maksimum 10 minutiga on päike loojunud. Samas ilus on see vaatepilt küll, kuidas päike ookeani taha vajub. Kui peaks juhtuma, et homme on meil poolik vaba päev ja jääme siia edasi, siis üritan kindlasti sellest vaatemängust ka pilti teha. :)
Tahtsin juba lõpetada, kui mulle meenus midagi, mida tahtsin veel kirjutada. Meenus see mulle, sest Toomas tegi just Geoff'i toodud õllepudeli lahti. Nimelt nagu enamik minu blogi lugejaid teab, ei ole ma eriline õllesõber, aga siin olen ma avastanud, kui mõnus on pärast füüsiliselt rasket tööpäeva üks külm õlle lahti korkida ja seda siis hea maitsta lasta. Mmmm... Väga mõnus. Lisaks sellele on minu hommikune söömisharjumus muutunud. Nii mõnelgi hommikul saab enne tööle minekut putru (!) süüa, mida ma Eestis mitte kunagi ei teinud. Kuid siin on see hea ja vajalik, sest tänu pudrule jõuab rohkem. :)
Aga see oleks siis selleks korraks kõik.
Kirjutamiseni (teie puhul siis lugemiseni)! :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar