Mina olen täna üksi kodus: Toomas on tööl, kuid minu proovipäev lükkus edasi. Nimelt oli neil seal kohvikus mingi emergency ja täna ei saa nad kedagi vastu võtta. Sellest tulenevalt helistati mulle eile ning lepiti teine aeg kokku: lähen hoopis kolmapäeval. Kahju on, sest oleksin tõesti tahtnud juba täna minna, et ei oleks pidanud siin täna üksi olema. Lisaks on tööle saamine seda parem, kui see juhtub varem. Kuid nagu Diana ütles: "It gives you extra points, lovely, for doing that, helping out Jean-Claude." Niisiis loodan ma väga, et kolmapäeval õnnestub end väga väga heast küljest näidata ning siis juba tööle saada. Mul pidavat olema väga head šansid, et tööle saada.
Täna õhtul lähme ilmselt jälle linna avastama (kui Toomas tööst liialt väsinud ei ole), sest selleks on täna suurepärane võimalus: rongides kontrollid stregivad ning kutsuvad üles kõiki inimesi ajavahemikul 2 pm-2 am tasuta sõitma. Seega saame kenasti ilma rahata igale poole sõita, kuhu süda ihkab; seda muidugi Perthi piires :). Tahaks küll rannas ära käia, sest see eelmine kord, kui juba minemas olime, jäi ju katki ning nägin ookeani vaid kaugelt. Seoses selle streigiga ajas mind pisut naerma aga kahe riigi, Eesti ja Austraalia, erinevus. Eestlased ei ole streikija rahvas: isegi praegu, kui inimeste palkasid vähendatakse, sest kõik asutused teevad nii, on eestlased vait ja kannatavad ära, sest elu on ju ebaõiglane ja mis neil ikka teha. Aga miks austraallased streigivad: rongis töötavate turvameeste palkasid ei ole kaks aastat järjest tõstetud (!!) ja nemad pole olukorraga rahul. Niisiis ei jää neil muud üle, kui näidata, mida nad olukorrast arvavad. Inimesed oskavad siin enda eest seista!
Seiske teie ka seal vajadusel enda eest, tuleb kasuks! :)
Olge tublid!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar