laupäev, 10. juuli 2010

puhkepäevad..

Eile oli nädala viimane tööpäev siinsetel kohalikel (ja ka teil seal), meie puhkasime ka eile enamjaolt. Hommikul käisime küll Aussijobis uudiseid kuulamas (neid paraku ei olnud). Aussijob on siis üks siinne tööagentuur, mis vahendab meiesugustele backpackeritele töökohti. Kui neljapäeva hommikul oli töötutest backpackeritest terve koridor tulvil, siis eile oli peale minu ja Toomase kohal vaid 3 noormeest. Sealne töötaja julges arvata, et asi on ilmas: nimelt on meil siin endiselt vihm päevakorral ning ega väga nina toast välja pista taha. Samas minu meelest pole toas ka palju parem, sest niiskus tungib ka tubadesse ja õhk on ka siin üsna rõske. Igal juhul oli see mõnes mõttes hea, et me end sinna kohale vedasime, sest seesama töötaja lubas meile, et kui mõni uus töökoht peaks vabanema, siis oleme meie eelistatud järjekorras. :) Jääb siis loota, et miskit saabub ruttu. Kuigi jah, see vihmane ilm tekitab ka olukorra, kus tööd väga ei ole, sest farmis sellise vihmaga suurt midagi ei tehta ning ka restoranide/hotellide (hospitality) tööhulk väheneb.
Kuid ega me seetõttu veel alla vannu. Täna ilmus The West Australian ajaleht töökuulutustega: saatsime oma CVsid laiali ja loodame, et ehk näkkab. Muide, selle ajalehe nädalavahetuse väljaanne on ilma liialdamata üüratu. Ma arvan, et ma ei liialda, kui ütlen, et see võrdub terve nädala Postimeestega, kui mitte rohkem. See on jagatud kahte ossa (part 1 ja part 2); kumbagi neist ei ole võimalik kokku murda nagu normaalset ajalehte. Toomas siit kõrvalt ütles veel, et mõlemaga võiks inimese soovi korral oimetuks peksta. :) Homme on meil aga ka tööotsimise osas ilmselt puhkepäev ja siis esmaspäeva hommikul algab kõik uue hooga.
Natuke siis ka meie uuest elukohast. Neljapäeval 'rõõmustas' siinne elupaik meid asjaoluga, et alumisel korrusel on klubi. Juhuuu.... Öine muusika on pea igapäevaselt garanteeritud. Esimesel õhtul oli muusika kusjuures täitsa mõnus ning seda sai isegi nautida. Lisaks sellele oli tol ööl vihmasadu nii meeletu, et vahepeal see lausa summutas alt kostuva lärmi. Aga see, mis sealt eile kostus.. No seda ei saa küll muusikaks nimetada. Mul oli selline tunne, et kellelegi suvalisele olid trummipulgad kätte antud ja siis ta lihtsalt suvaliselt tampis neid. Vahpeal veel keegi vilistas sekka ja selle saatel siis pidutseti. Mina küll igal juhul mingit rütmi ei tabanud, mille järgi oleks tantsida saanud. Aga jällegi: me ei kurda, sest odavam ju. Ja hommikusöök on tasuta ja see aitab meil raha kokku hoida. Nii et go corn flakes :)!
Austraalia tagurpidi liikluse kohta tahtsin ka pisut kirjutada. Võiks öelda, et see on jalakäija olles kummalisem kui autos istudes. Roolis oleku kohta ei oska ma veel küll miskit rääkida, aga lennujaamast taksoga kesklinna sõites ei saanud sellest niiväga arugi. Tänaval kõndides on aga ikka väga imelik. Ma ei saa siin üldse aru, kummale poole ma pean vaatama enne kui tänavat ületan. Kuid eks ma vaikselt harjun. :)

Eks ma varsti üritan kuskile mõned pildid ka üles laadida, aga seda ei taha ma praegu oma arvutist teha, sest nagu juba varem kirjutasin: maksame me siin kasutatava netimahu eest (ja see sisaldab nii download'e kui ka upload'e). Kui kuskil avalikus arvutis oleme, siis on vast mõistlikum selle piltide laadimisega tegeleda. Nii et pisut kannatust ;)

..jälle kirjutamiseni..

1 kommentaar:

  1. Väga lahe :)
    Aga Liisi, äkki nad soovivad siis ka teid sinnna allla klubisse tööle, muusikutena ;)

    kallid:)

    NB! Olen täna (pühapäeval) hoolimata sellest, et õues on mingi 25+ kraadi sooja ja mul on nohu, kurguvalu ja köhake, jahedas offices...

    VastaKustuta