head uudised..

Esimese asjana tahan kohe ära mainida, et saime endale homseks ühe pisikese tööotsa: pärastlõuna veedan mina aknaid pestes ja Toomas lehti koristades (jah, siin oleks nagu meie mõistes sügis; seega on, mida koristada). Pole just suurem asi, aga 20 dollarit tunnis saada on päris hea. :) Loodame siis head tööd teha ning sellega Aussijobs'i asutajale hea mulje jätta: nimelt teeme seda tööd tema õe juures. Sellega saab esimene pisike samm Austraalia tööturul tehtud. Täna saatsime jälle mõned CV'd laiali ning loodame, et saame peatselt midagi püsivamat.
Eile kirjutasin, et muljeid, mida jagada on veelgi, kuid et juttu mitte liialt pikaks ajada, jätsin selle muljetamise tänasesse. Tahtsin nimelt rääkida ausside kahepalgelisusest. Nagu juba eelnevalt kirjutanud olen: kõik on siin väga viisakad, abivalmid ja sõbralikud. Nii ongi: iga nurga peal on siin keegi, kes tahab aidata, kui ise peaks hätta jääma. See kõik on nii aga vaid tänu ühele asjaolule. Nimelt sellele, et me oleme Toomasega valged. Jah, enamik aussisid pidavat olema rassistid! Vähemalt nii räägib meile juba mitmeid päevi meie kõrval elav mustanahaline aafriklane. Ta on pärit Zimbabwest, ametlikult elab Uus-Meremaal ja on juba pea neli aastat Austraalias tööd teinud. Ning ikka ja jälle räägib ta meile oma seiklustest ja sellest, kuidas teda omaks ei võeta ja seda just tema nahavärvi tõttu. Nagu ta ütleb: "Aussid ei võta omaks isegi siinse maa põliselanikke aborigeene, mis siis minust mustast aafriklasest rääkida." Täitsa uskumatu on seda juttu kuulata, sest tunduvad siinsed elanikud ju nii vastutulelikud ja lahked, kuid jah, kes teab.. Ja kui sellele nüüd mõelda, siis tõepoolest on mustanahalisi küll tänavapildis üsna palju, kuid tööpostidel -poodides, kohvikutes ja mujal- ei hakka ühtegi silma. Nii et polegi see Austraaliamaa kõikidele üks paradiis.
Täna tutvusime pisut ka Austraalia, täpsemalt Perthi, ühistranspordiga. Linn on siin küll üüratu, kuid rongiliiklus linna erinevate osade vahel on nii tihe ja kiire, et vahemaad tõmbuvad koheselt kokku. Ma arvan, et ma ei liialda, kui ütlen, et rongiga ühest linna servast teise sõtmine võtab sama kaua aega kui Tartus, mis on ometigi kordades pisem linn. Hinnad on muidugi ka vastavad. Täna oli õnneks mingisugune pühade värk ja seetõttu saime Toomasega osta pileti, millega kahele inimesele oli igal liinil päev otsa sõitu 9 dollarit. Muidu oleks olnud üks ots ühele inimesele ühel kindlal marsruudil (Perth, kesklinn - Guildford) 3,70.
Mis oli veel tänase päeva juures tore: nägime esimest eestlast! Ka tema otsis tööd ning saime temaga kokku Aussijobs'is. Tema hostelis elavat veel kaks eestlast. Nii et meid siin ikka on :)

Ja emale ka üks sõnum: jalutasime täna Toomasega ühes linnaosas ja ma nägin ühe maja aias põõsana kasvamas toda lille, mille mulle lõpetamiseks kinkisid; see täitsa õitses ja puha. Tegin pilti, kindlasti panen selle peatselt üles :)

:) ilusat õhtut (või päeva nagu see teil seal on)..